Pühaku tee
ehk Buddha järgijate 37 harjutust

Opetuksia viisaudesta. Jyväskylä 1991
Enseignements essentiels. 1976
Thogmei Zangpo (1245-1369 AD)
ja Tenzin Gjatso, 14. Dalai-laama
Tallinn 2538 B (1994 AD)



Esimene harjutus

Selle inimliku aluse, selle kallihinnalise vahendi - inimkeha omamise abil, mis on nii raskesti saavutatav, on võimalik vabastada iseenda ja teised inimesed olemasolu ulgumerest. Võime kuulata, mõtelda ja mõtlustada päeval ja ööl segamatult. See on pühaku harjutus.

Tõeline õnn saadakse vaid heade tegude tulemusel. Heategude kogunemine loob meelde "seemneid", mis teevad viljakaks õnnelikud võimalused. Vead ja nõrkused võib kõrvaldada, arendades endas asuvat virgumismeelt.

Buddhasuse saavutamiseks tuleb õppida harjutama Seadmust, teada, "mis" tuleb hüljata ja "mida" tuleb teha. Seepärast on kallihinnaline inimkeha vältimatu. Praegu, mil annan seda õpetust, on meie ümber palju loomi. Teoreetiliselt peaksid nad suutma kuulata, aga see, et nad on loomad, takistab seda ja nad ei mõista Õpetust. Meil, inimestel, on aga olnud õnn saavutada see vältimatu alus, inimelu. Oleme saavutanud selle maal, kus Seadmus õitseb. meil on võimalus lugeda, kuulata, mõtelda ja isegi eristada ja hüljata. Meil on niisiis kõik võimalused harjutada Seadmust. Kui teie hulgas on keegi väga vana inimene, kes ei oska lugeda ega kirjutada, siis igal juhul saab ta kuulata ja mõista mõningaid Dharmat puudutavaid lauseid. Keha võib olla vana ja kulunud, aga ometi on see kallihinnaline inimkeha kallim kui noore ja terve looma kõige ilusam keha. Inimelu on tõesti kallihinnaline, sest kuigi inimesi on maa peal mitmeid miljardeid, on inimkeha saamise võimalus väga haruldane. Meil on see praegu ja sellele lisaks saavad teised tiibetlased ja meiega kokkupuutuvad inimesed tutvuda täieliku Õpetusega, suursõiduki tantradega. Ärgem siis raisakem seda võimalust, kuna siis oleksime sama arutud nagu näljane inimene, kes läheb rahaga rikkalikule turule ja tuleb sealt tühjade kätega tagasi. Nii noor kui vana peab küllalt vaeva nägema, et ei raiskaks ära seda kallihinnalist inimelu.

See inimelu, mis nii raskesti saavutatav ja kergesti kaotatav, nõuab tingimusi. Need on heateod, mis tehtud eelmises elus, mitte üksikud ega juhuslikud, vaid sageli ja korduvalt tehtud teod. Just praegu ja mitte sugugi homme või kunagi hiljem, peame tegema suurel hulgal heategusid. Kuna väiksemgi ülbuse, viha ja isekuse tunne, mis meid hõlpsasti vähemagi võimaluse tulles vallutab, hävitab meie heateod vahetult. Niisiis on väga kahtlane, kas mineviku teenete viljad, mida oleme saanud praeguses elus, on üldse puutumatult säilinud. Uuendagem neid, lisagem neid, mõtlemata sugugi oma palgale, mida kujutleme olevat saanud.