printBudaluse ajalugu
Varase budaluse juured

 

Ma ei tea, kui paljud teist on Indias käinud. Meil Põhja-Indias on kaks suurt jõge – Ganges ja Yamuna. Neil on eraldi lätted Himaalaja mäestikus ja nad voolavad tunduva osa oma teest eraldi. Nad ühinevad Kirde-Indias. Sealt voolavad nad üheskoos läbi India Bengali lahte. Mõneti on nende kahe suure jõe kulgemine India religiooni, filosoofia ja kultuuri sümboliks, sest ka India religioonis on meil kaks suurt jõge, mis algselt olid täiesti erinevad, millel olid eraldi allikad ja mis küllaltki pikka aega eksisteerisid eraldi, kuid mis teatud ajahetkel ühinesid ja voolasid üheskoos merre.

Kui me heidame pilgu India eelajaloole, siis näeme, et juba 3. aastatuhandel e.Kr. elas India poolsaarel väga kõrgele arenenud tsivilisatsioon. See tsivilisatsioon oli niisama vana nagu näiteks Egiptuse ja Babüloonia tsivilisatsioonid, mida nimetatakse inimkonna hällideks. See tsivilisatsioon õitses ligikaudu 2800-1800 e.Kr. Seda tuntakse Induse oru tsivilisatsiooni nime all, mõnikord nimetatakse seda ka Harappa tsivilisatsiooniks ja see ulatus praegusest Lääne-Pakistanist lõunasse Bombay lähistele ja ida pool praeguse Simla lähistele Himaalaja jalamil. Kui sa vaatad India kaarti, siis saad aru, et see on küllaltki suur maalahmakas. See tsivilisatsioon mitte ainult ei püsinud 1000 aastat, vaid oli ka nii aineliselt kui vaimselt väga kõrgele arenenud. Aineliselt oli see põlluharijate ühiskond. Nad oskasid hästi põllumaad niisutada ja linnasid kavandada. Lisaks sellele oli see ühiskond ka vaimselt väga kõrgele arenenud. See selgub Mohend┼żodaro ja Harappa arheoloogilistel väljakaevamistel leitust. Samuti on tõendeid selle kohta, et nad olid kirjaoskajad. Nad lõid oma tähestiku, millele me pole suutnud veel tänini võtit leida.

Kahjuks katketsas umbes aastatel 1800-1500 e.Kr. loodest saabunud vallutusretk selle tsivilisatsiooni rahumeelse arengu. Sissetungijaid tunti aarjalaste nime all ja see mõiste tähendab Ida-Euroopast saabunud rahvust. Aarjalased olid pärit Poolast Lääne-Venemaani laiuvalt rohumaalt. Aarjalased erinesid tunduvalt Induse oru tsivilisatsioonist sellepoolest, et nad olid nomaadid, rändavad karjakasvatajad. Neil polnud kõrgelt väljaarenenud linnaühiskonda. See oli sõjakas rahvas, kes hõivas uusi maid ning elatus peamiselt oma rändeteel vallutatud rahvaste röövimisest ja maade laastamisest. Kui aarjalased jõudsid Indiasse, siis andsid nad Induse oru ühiskonnale jõulise sõjalise hoobi, mille all see kiiresti kokku varises. Sissetungi tagajärjel haaras Indias võimu aarja tsivilisatsioon.

(Aarjalaste all võime mõelda peaaegu kõiki euroopa rahvaid: sakslased, rootslased, inglased, taanlased, norralased (germaani rühm), venelased, poolakad, ukrainlased, serblased, horvaadid, tšehhid (slaavi rühm), lätlased, leedulased (balti rühm), hispaanlased, prantslased, itaallased (romaani rühm) jne.; selle parimaks tõestuseks on kuulumine ühtsesse indo-euroopa keelkonda; sinna kuuluvad veel ladina, kreeka ja sanskriti keel, enamik india ja iraani keeli; saksa kirjanduses nimetatakse seda indogermaani keelkonnaks. Toim. E.A.)

Eespool andsime põgusa ülevaate India eelajaloost. Heidame nüüd pilgu ka Induse oru ja aarja tsivilisatsiooni religioossele maailmavaatele, mis pakub meile erilist huvi. Induse oru ühiskonnal oli oma tähestik, millele me pole kahjuks veel lahendust leidnud. Ent meie teave selle ühiskonna olemuse kohta on pärit kahest allikast, esimene Mohend?odaros ja Harappas läbiviidud arheoloogiliste väljakaevamiste leidudest ja teine aarjalaste ürikutest, kus kirjeldatakse alistatud rahvaste religioosseid uskumusi ja kombeid. Arheoloogilistel väljakaevamistel leitud esemete seas on hulganisti usulise tähtsusega ja budalusele iseloomulikke kujutisi: Bodhi-puu (Virgumise puu) ning selliste loomade nagu elevandi ja hirve kujutised. Võibolla oli kõige olulisem see, et avastati inimeste kujukesi, kes istusid jalad risti, käed põlvedel, silmad poolkinni, olles täiesti ilmselt mõtlusasendis. Neid leide on uurinud väljapaistvad teadlased ja järeldus on see, et me võime täiesti kindlalt viia mõtluse päritolu ja sellega tegelemise tagasi Induse oru tsivilisatsiooni. Kui me loeme aarjalaste kirjutatud veedadest (hinduistlikest pühakirjadest) Induse oru ühiskonnas valitsenud usundi kirjeldusi, siis leiame, et tihti mainitakse ränderakut. Saame teada, et nad harjutasid mõtlust, vältisid abielu, elasid karmide seaduste järgi, olid katmata ihuga või kandsid kõige vähenõudlikumat riietust, et nad rändasid kodutult ringi ja et nad õpetasid seda, mis oli teispool sündi ja surma. Kui võtame kokku arheoloogilised leiud ja aarjalaste kirjanduse, siis kerkib meie ette pilt Induse oru ühiskonnas valitsenud usundist, millel on mitmeid tähtsaid koostisosi. Kõigepealt mõtlus ehk vaimne keskendumine, teiseks loobumine perekonnast, eelistades ränderaku elu, kolmandaks läbi paljude elude kestva taassünni mõiste ja neljandaks käesolevast elust kaugemale ulatuva vaimse vastutuse ehk karma mõiste ning lõpuks religioosse elu eesmärk, milleks on vabanemine. Need on kõige varasema India tsivilisatsiooni religiooni kõige tähtsamad jooned.

Võrreldes aarjalasi Induse oru alistatud rahvaga, oleks küll raske leida kaht religiooni, mis oleksid teineteisest sedavõrd erinevad. Heidame nüüd pilgu aarjalaste religioonile. Siin on meil palju hõlpsam taastada pilti, sest meie käsutuses on tohutu hulk kirjandust nende usundist. Kui aarjalased Indiasse jõudsid, siis valitses nende seas täiesti ilmalik usk. Nad olid rahvas, kes vallutas uusi maid. Aarja ja kreeka usundi vahele võib tõmmata üsna tihedaid võrdlusjooni. Kui me satume kreeka jumalate kirjeldusele, siis märkame üllatavat sarnasust nende ja aarja jumalate vahel. Aarjalaste usundis võib leida arvukalt jumalaid, kes on loodusnähtuste isikustatud kehastused. Näiteks Indra oli jumal, kellena oli isikustatud pikse ja kõe vägi, Agni oli tule- ja Varuna veejumal. (Sanskriti agni = vene ogni - tuled. Toim. E.A.) Usuelus oli kõige tähtsam preester, samal ajal kui Induse oru kultuuris oli askeetlik erak kõige auväärsem. Induse oru tsivilisatsioonis oli vaimse elu eesmärgiks loobumine, aga aarjalaste usundis oli kõige lugupeetum pereisa seisus. Induse oru tsivilisatsioonis loobuti poegade ja teiste järglaste saamisest, ent aarjalased pidasid poegi suurimaks hüveks. Kui Induse oru ühiskonnas harjutati mõtlust, siis aarjalased tegelesid loomade ohverdamisega, kuna ohvriand oli oluline suhtlemisvahend jumalatega, et saavutada sõjaõnne, saada lapsi ja pääseda taevasse. Induse oru ühiskonnas usuti põhjuse ja tagajärje seadusesse (karmasse) ja taassünnisse, aga aarjalaste juures ei leia me taassünni mõistet. Induse oru ühiskonnas valitses läbi paljude elude kestev vaimse vastutuse põhimõte, ent aarjalased sellist mõistet ilmselt ei tundnud. Õigupoolest oli aarjalaste kõige kõrgemaks väärtuseks hõimutruudus, need väärtused, mis aitasid kogukonna võimu tugevdada. Kokkuvõttes oli religioosse elu lõppeesmärk Induse oru tsivilisatsioonis vabanemine, kuid aarjalastel taevasse pääsemine. Taeva all mõisteti käesoleva elu täiustatud kuju.

Niisiis, kui me võtame kokku nende kahe ühiskonna usundite vahel valitsenud erimeelsused, siis võime öelda, et ühelt poolt toonitas Induse oru kultuur loobumist, mõtlust, taassündi, karma ehk põhjuse-tagajärje seadust ning elu eesmärgina vabanemist; seevastu pani aarja usund rõhku käesolevale elule, ainelisele heaolule, rikkusele, võimule, kuulsusele ja vereohvritele, mis olid nende püüdluste rahuldamise vahendiks. Tõepoolest oleks raske leida kahte sedavõrd vastupidiste suunitlustega religiooni. Lisaks sellele peaksime meeles pidama seda, et aarjalaste usundil oli veel kaks olulist koostisosa, nimelt kastisüsteem ehk ühiskonna jaotamine kindlapiirilisteks kihtideks ja usk ilmutatud pühakirjade, veedade, autoriteedisse. Neid kahte koostisosa ei esine Induse oru kultuuris.

India religiooni ajalugu alates 1500 e.kr. kuni 600 või 500 e.Kr., mil elas Buddha, oli see 1000 aastane India ajaloo periood, mis oli nende kahe täielikult erineva religiooni järkjärgulise, üha suurema kokkupõimumise aeg. Kui aarjalased asusid aegamisi elama üle kogu tohutu suure India poolsaare ja kui nende vallutusvägiteod jäid üha harvemaks, siis hakkasid need kaks risti vastupidist vaimset suunda teineteist üha rohkem mõjutama ja kokku sulama. Just seda kokkusulamist ma mõtlesingi, kui rääkisin kahe suure jõe ühinemisest. Järelikult leiame Buddha ajaks eest vägagi mitmepalgelise religioosse olukorra. Sellest saame paremini aru, kui heidame pilgu Buddha elu seikadele. Näiteks siis, kui Buddha sündis, tegi kaks inimrühma ennustusi tema tulevase vägevuse kohta. Esimesena kuulutas Asita. Asita oli erak, kes elas mägedes, kuid pärimuste järgi oli ta braahman, kes kuulus seega preestrite kasti. Juba see annab tunnistust kahe religiooni segunemisest. Buddha ajal hakkasid braahmanid erakuteks. See olnuks ennekuulmatu eelneva 1000 aasta jooksul. Veidi hiljem jutustatakse meile, et nimepaneku talitusele kutsuti 108 braahmanit. Siin on meil näide braahmanitest, kes ei loobunud pereelust. Selline preesterlus kuulus tegelikult ja algselt aarjalaste kultuuri.

Kuidas siis juhtus nii, et algselt niivõrd erinevad Induse oru ja aarja traditsioonid võisid lõpuks seguneda? Minu arvates peitub vastus pöördelistes muutustes, mis leidsid aset India rahva elus ajavahemikul 2000 e.Kr. kuni Buddha eluajani. Aarjalaste edasiliikumine jõudis lõpule siis, kui nad olid vallutanud kogu India. See edasitungi lõpp tõi kaasa paljud ühiskondlikud ja majanduslikud muudatused. Kõigepealt arenes hõimusuhetel põhinev kogukond riigiks, nii et kadus väga lähedaste isiklike truudussuhetega suguharu. Tekkis maa-alal põhinev riik, kus elasid paljud hõimud koos. Sellise riigi näiteks on Magadha kuningriik, mida valitses Buddha ajal kuningas Bimbisara. Teiseks muutus see karjakasvatajate rändeluviis vähehaaval palju tsiviliseeritumaks, põllunduslikumaks ja paiksemaks nii, et inimesed elasid linnades ja olid seega eemaldunud loodusjõududest, mis olid isikustatud jumalatena. Majanduslikus mõttes muutus tähtsaks kaubavahetus. Niisiis, kui aarja hõimude algaegadel olid kõige lugupeetavamad preestrid ja sõdurid - preestrid seepärast, et nad lävisid jumalatega ja sõdurid seetõttu, et nad sõdisid vaenlastega ja tõid suguharule sõjasaaki, siis nüüd hakkasid aegamisi üha tähtsamat kohta hõivama kaupmehed. Võime näha seda Buddha päevilt, mil tema kuulsateks õpilasteks olid Anathapindaka taolised kaupmehed, kui vaid ühte mainida. Need ühiskondlikud, majanduslikud ja riiklikud muutused tõid aarjalastele kaasa murrangu avatusele, muutudes Induse oru tsivilisatsiooni religioossetele vaadetele üha vastuvõtlikumaks. Kui aarjalased vallutasid Induse oru rahva sõjaliselt, siis järgneva 1000-2000 aasta jooksul hakkasid nad aegamisi sattuma Induse oru ühiskonnalt ülevõetud ideede mõju alla. Seega oli meie ajaarvamise esimesteks sajanditeks üha raskem tõmmata eraldusjoont aarja ja Induse oru kultuuri vahele. Õigupoolest on tõde pea peale pööratud siis, kui väidetakse, et budalus on rahulolematuse avaldus hinduismi vastu või et budalus on hinduismi osa.

Budalus on religioon, mis on saanud kõige rohkem mõjutusi Induse oru religioonist – loobumise, mõtluse, karma seaduse, taasünni ja täieliku vabanemise mõistetest – mõistetest, mis olid olulised Induse oru tsivilisatsioonile. Buddha ise osutas oma õpetuse Induse oru päritolule, kui Ta ütles, et see tee, mida Ta õpetab, on iidne tee ja et eesmärk, mida Ta näitab, on iidne eesmärk. Meil on ka budalik uskumus Buddha Saakjamunile eelnenud kuuest Buddhast. Kõik see osutab Induse oru ühiskonna ja budaluse vahelisele järjepidevusele. Kui vaatame budaluse (Buddha-Dharmat) ja hinduismi (Veeda-Dharmat), siis leiame suuremal või vähemal määral koostisosi, mis on võetud üle kas Induse oru tsivilisatsiooni või aarjalaste uskumustest. Näiteks, kui vaatame budaluse, siis on seal suurem osa võetud Induse oru ühiskonna usundist ja väiksem osa aarialaste traditsioonist. Seetõttu leiamegi, et budalikes pühakirjades mainitakse aarjalaste jumalaid ning kuigi nende osa on väike, on see siiski näide aarja elemendist budaluses. Teisalt, kui heidame pilgu hinduistlikele koolkondadele, siis näeme, et enamik koostisosi on võetud aarja traditsioonist ja väiksem osa Induse oru tsivilisatsioonist. Näeme, et on rõhutatud kastisüsteemi, ilmutatud pühakirjade – veedade – autoriteeti ja ohvritalituste tähtsust. Selle kõrval leiame, et oma koht on seal ka loobumisel, mõtlusel, karma seadusel ja taassünnil.

Peter D. Santina
"Fundamentals of Buddhism"

Tõlkinud Vallo Aaresild